Kuidas epideemia mõjutas mind toidu ostmisel? Esimesel päeval, mil kuulutati välja karantiin, ostsime juhuslikult palju leiba – nii mina, kui ja ka ema. Kusjuures leiba, mida me tavaliselt ostame, poes ei olnud, seega ostsime „uue“ leiva, see osutus aga liiga magus meie jaoks, natuke sõime aga ikkagi ei meeldinud; lõppes sellega, et nüüd lõikasime selle tükikesteks ära ja kuivatame „tagavaruks“, ehkki sellist plaani meil küll polnud. Tangu meil on alati olemas piisavas koguses, ehkki otsustasin juurde osta veel odratangu. Mulle see meeldib, sest annab hästi täiskõhutunnet, säilib kaua. Mäletan, et veel perestroika ajal oli meil suvilas tagavaruks suur 10-liitriline (või isegi suurem) kastrul odratanguga (me isegi ei teadnud, et vanaemal on selline tagavaru tehtud), pärast leidsime – ei juhtunud selle tanguga midagi, võib süüa kas või 10 aasta pärast. Tatar on minu arvates halvem – võib olla kasulikum küll, aga täiskõhutunnet ei anna. Veel ostsin tagavaruks külmutatud brokolit ja marju; ka kuivatatuid ploome – mõtlesin, et hea küll, pudru ma suudan keeta, aga on vaja ka kiudaineid kuskilt võtta, seega ka külmutatud või kuivatatud aedviljad on hea valik. Palju ei ostnud, sest mine tea, äkki elektrit ei ole … jne. Pildil on näha taldrikut, mille peal on porganditükke – ma kuivatan porgandeid. Mäletan, et vanaema tegi varem niimoodi; kuivatatud porgandit võib hiljem suppi panna; ta ei ole eriti maitsev, aga kriisiolukorras kõlbab küll. Veel ostsin natuke kõvajuustu, kalakonserve, kondenspiima – see, mis võimaldab harvem poes käia. Kuidas suhtuda olukorda? Rahulikult. Minu vanaema elas Ukraina golodomori üle – tol ajal sõid nad kevadel pärnalehti. Seega tundub, et vähemalt praegu ei ole veel aeg eriti muretseda! Tunnen siiski, et linnaelanik on selles olukorras üsnagi kaitsetu – toiduainete tagavara ei ole ja kui on, siis sellest piisab vaid üheks kuuks, oma lehma ei ole jne; täissõltuvus poest ja sissetulekust – viimasega läheb aga paljudel rakskeks… Võib olla minu toiduvalik paneb kedagi naerma; täpsustan igaks juhuks, et vorste me ei söö üldse ja liha sööme harva, seega tagavaruks ei ostnud neid ka.