Ühe kiiktooli lugu

Asjad, taaskasutus ja prügi Lisatud: 12.05.2022

Autor: Reet - 1958

No ei ole selle tooli elu veel lõppenud, et talle elulooraamatut kirjutada aga miks ka mitte. Eriti veel, kui tegemist on väärika mööblitükiga.
See juba kasutatud isend tuli minu ellu, kui sündis tütrepoeg. See väikene mehehakatis arvas, et 2 kuu vanuselt on õige aeg hambaid kasvatama hakata. Poiss oli koos emaga mul Soomes külas ja ühel õhtul algas nutulaul, mis kuidagi ei tahtnud lõppeda.
Ainult kiikudes oli laps rahul, aga kaua sa hing liigud ja kiigud. Isegi vahetustega kiigutades saab jõud otsa.
Aga saatusel on omad teed, mida mööda ta sind kõndima juhib. Ja nii viiski ta mind tänavale, kus oli kirbukas ja seal ootas mind see kiiktool.
Tool teadis kohe, mida teha. Hammaste vaevas laps tuleb maha rahustada. Nii siis pääsesime liikumisest ja saime vaid kiikudes beebi hambavalu leevendada.
Kui poisi piinad olid möödas liikus kiiktool järgmisi lapsi rahustama. Ja tegi oma tööd jällegi väga hästi.
Siis aga ühel hetkel pandi lapsetegemise vabrik kinni, olemasolevad põnnid kasvasid kiiktooli rahustavast õõtsumisest välja ja tool toodi vanaemale tagasi.
Kaua mõtlesin, et kuhu see suur tool ära mahutada. Aga kui ostsime Eestisse kodu leidis tool endale uue koha köögis.
Üks koht peab ju majas olema, kus on lubatud valetada. Jah, just nii nimetavad soomlased kiiktooli “Valhetelijan paikka”
Tool oli küll uue koha leidnud aga tema riidest katted olid hakanud kuluma. Ei, päris katki need veel ei olnud aga iga kord, kui toolist möödusin ja pilk sellel peatus oli tunne, et ta tahab uut kleiti.
Ühel päeval, kui taas taaskasutus kaupluses kolasin nägin seda … seda lillelist linikut. Ristpistes. Keegi oli kunagi suure töö teinud. Ja nüüd ootas linik uut omaniku. Millegi pärast tuli mulle kohe meelde meie kiiktool.. 70 senti kassasse ja roosid kaasa.
Kodus harutasin liniku alt kollaseks tõmbunud kanga ära. Pesin liniku igaks juhuks śampooniga läbi sest ma ju ei teadnud kas liniku villased lõngad võivad värvi anda – ei andnud
Et mitte kangast venitada, on see ju ikkagi eakas materjal juba, väänasin liniku rätiku vahel kuivaks.
Õhksoojuspumba alla kuivama. Nii suur oli tahtmine nüüd ja kohe see kate valmis õmmelda.
Sama päeva õhtuks oli toolil uus kate.
Vot mis tähendab kui leiad just selle, mis on see õige asi. Keegi kunagi tegi imelist tööd, ta pani sinna oma südame. Millest ta mõtles, kui seda tikkis!? Miks see tükike ilu just minu juurde teel oli? Küllap on ka asjadel soovid. Nii nagu tuli kiiktool just sinna, kus teda vajati, tuli ka see tükike ilu meile, et teha kiiktoolile rõõmu. Kaks vana said kokku. Küllap oli nii ettenähtud.

Galerii