No ei ole võimalik!
Kujutage nüüd ette olukorda, et te elate kortermajas, kuskil ülemisel korrusel ning peale korraliku vihmavalingut loksub teil akna taga vesi.
Otseloomulikult voolab vesi kiires tempos minema aga 15 minutit on vesi pea-aegu akna alumise servani.
Õudukas!
Umbes selline olukord on meil olnud.
2 korda, viimase 30 aasta jooksul on juhtunud, et vihmapilv sajab väikesele alale kiiresti tühjaks.
Esimesest korrast on vaid paar fotot, teisest väike videolõik.
Kuidas sa valmistud selliseks olukorraks?
Hakkad kiiruga liivakotte täitma?
Aga kust liivakotte üldse saada, mida liivaga täita?
Noh, sellise paduka ajal ei täida õues enam mingeid kotte.
Aga kuidas ennetavalt vähendada võimalust, et ka kevadised sulaveed tuppa ei trügiks? Lumesula veega on asi lihtne – tuleb hoida truubid ja drenaažid puhtad.
FlashFlood’iga on olukord veidi teine – see tuleb kiiresti ja seda tuleb palju. Truubid, nagu filmiski, ummistuvad mudaga ruttu. Sellele ohule tuleb mõelda juba maja ehitamisel: kas teha vundament kõrgem või selline paari astmega trepp välisukseni, isegi kui koridori põrand on tegelikult maaga tasa, siis toa poolses otsas jälle paar astet alla. Siin on üheks võimaluseks teha lillepeenrad veidi kõrgemale ja sellise kujuga, et potensiaalne üleujutus voolaks majadest mööda.

Sindist rääkides…
Mul tädi ela(b/s) Sindis, Kalda teel.
Teda oli päris muigama pannud kui sinna, Kalda tee lammile, endisele krossirajale, hakati elamukvartalit ehitama: tema jutustuse kohaselt on 1980’ndatel aastatel kevadise jäämineku ajal olnud jää kuhjad tal kuuskede taga!
Tähendab jää kamakad on olnud praktiliselt Kalda teel väljas (või noh, 10 meetrit teest eemal)!
Üks korralik talv, suur sula ja kogu see elamukvartal läheb allavett.
Muidugi on see Sindi-lugu paanika õhutamine ning seda ei peaks mitte tegema, sest mitte-teadmine pidavat vahel ka õnnistus olema.
(Video pealkiri on “Üleujutus kohalikul Sindi tammil”..