1980. aastate lõpust, 1990. aastate algusest meenub pehme, kreemja konsistentsiga Pingviini jäätis, mida Tartus spetsiaalsetest uudsetest jäätisemüügikioskitest müüma hakati. Millised värvid, millised maitsed! Seni olin harjunud vaid kandiliste ja kõvade pulgajäätistega. Pingviini jäätises oli tõepoolest (tagantjärele vaadatuna) vaba maailma erutavat maitset. Aga meenub ka vastupidine seik. Tollal tuli ka sateliittelevisioon, kust võis muu hulgas näha kõikvõimalike välismaiste toidukaupade reklaame. Mars ja Twix olid maiused, mida sageli reklaamiti. Kui Marsi šokolaadibatooni esimest korda ühest Tartu poest osta sain, oli äge tunne küll. Aga millegipärast pärast esimest kahte ampsu enam ei läinud alla – nii harjumatult ja läägelt magus oli see Ameerika maiasmokkadele toodetud maiustus. Tükk aega hoidsin ümbrispaberiga kotis, ei täinud ära ka visata, ent lõpuks rändas see uustulnuk vääritult prügikasti. Hiljem pole enam kunagi ostnud ega söönud.