Mõttepaus 2 päevase tegutsemise vahele:
MEIE EESTI INIMESED ON SUPER!
Eile hommikul sain teada, et minu lapse õpetaja ema ning õde lastega on teel Ukrainast Eestisse. Elukohta Tallinnas pole ja suur suur on hirm, et saadetakse Pärnu põgenike keskusest kuhugi, kust ei saagi Tallinna kooli ega pere koos olla.
Paari minutise mõtlemise peale läks kuulutus elukoha leidmiseks üles gruppidesse, kust oli lootust abi saada. Raha ju ka pole, et mega kõrge hinnaga miskit kiirelt üürida.
Ja täiesti uskumatu ime juhtus: tunni aja pärast sain juba öelda inimestele bussis reaalse aadressi, kuhu nad kohe saavad sisse kolida. Üks imeline naisterahvas pakkus oma 2-toalise korteri neile ainult elektri, vee ja sooja tasumise eest. Super inimene sattus lugema mu meeleheitlikku postitust. Õhtuks olime koos omaniku ja veel 2 imelise abilisega suutnud korraldada elamise, kus olid olemas kõik vajalikud asjad alates tekkidest, patjadese kuni toiduni külmikus. Endal oli tunne ülev, sest olime saanud olla abiks seal, kus seda tõesti väga vajati.
Tänane hommik algas sellega, et meenutasin ja ei suutnud meenutada, kas sel perel üldse mingeid asju kaasas oli. Kõne lapse õpetajale tõi kurva selguse – polnudki midagi meenutada, sest kogu nende vara, mis kaasas oli, oligi just see mis neil hetkel seljas-jalas oli. 😫
Ega siis polnudki muud kui et jälle juba teada gruppi abi paluma. Ja seda laupäeva hommikul suht vara.
Paar tundi hiljem oli mu postkast umbes, logistika hakkas vaikselt logisema, aga 3 inimest olid leidnud riided-jalanõud, mille saame juba täna õhtul üle anda. Mina annan veel ja täpsed juhtnöörid, mis järjekorras kuhu minna, et riik saaks edasi aidata. Loodan, et see pere saab ilusasti jalad alla ja rahulikult Eestis olla niikaua kui vaja või soov. Veelkord: Super inimesed, kes märkasid järjekordset abipalvet ja reageerisid, joomata võib olla rahulikult hommikukohvigi.
Ma olen meie kõigi üle tõsiselt uhke ja tunnistan, et nüüd on küll jälle uhke Eestlane olla☺️
See oli meie uue tee algus 04.04 ja tänaseks oleme selle perega väga headeks sõpradeks saanud.
Eile (29.06) alustasid nad tagasiteed Ukrainasse ja meie siin hoiame pöidlaid, et kõik laabuks, aga samas tean, et kui peaks olema vaja seda kõike uuesti läbi teha, teen seda jälle.