Soomaal ikka uputab korralikult. Meil on selle järgi viies aastaaegki. Riisa ujutusala on ju rahvuspargi süda, elasin seal 10 aastat. Lehmadele tuli üleujutusega ikka parv alla panna. Hobune tuli sõnniku hunniku otsa tallis ajada, et ta vette ei jääks. Kui on loomad, siis tuleb sellises olukorras nende eest hoolt kanda samamoodi nagu inimestegi. Iga talu, kes ujutusalaga kokku puutub, ehitasid loomadele parved. Juhtus sedagi, et tuli lauda lagi ära lõhkuda, et lehm saaks lae alla minna varju.

Üleujutuse puhul kehtib see reegel, et kõik, mis on lahtine, võib ära ujuda. Igat halgu ei saa muidugi kinni siduda, aga suuremad asjad küll. Mul enda juhtus nii, et suur köetav tünn, kus inimesed supelda said, pani jooksu. Mis mul üle jäi – sidusin sauna külge. Või siis lööd vaia maasse ja kett hoiab asja kinni. Laudpõrandatele panime toki risti ette, et põrand üles ei tõuseks.

Mida ma ise veel tegin, oli see, et viisin asjad teisele korrusele. All oli põrandatel vett vähemalt 30 cm. Kui ujutus üle läheb, vajub see vesi lihtsalt õue. Aknad-uksed lahti ja vesi taandub. Isolatsiooni materjal on sellises olukorras kurjast, sest vesi ei tohi kinni jääda, peab välja saama. Tavaline on see, et nädal aega tuli vesi üles, nädala oli ja siis läks ära. 2-3 nädalavahetust kestavad sellised üleujutused meil Soomaal tavaliselt. Aastatega olen õppinud, et tuleb ujutus ja talv tuleb justkui tagasi.

Toas tuleb pistikud ülespoole paigutada. Kui juba maja kohta valid, tuleb see vaadata ikka kõrgemale kohale.

Kriisisituatsioonis, kus loodus oma palet näitab, tuleb vaadata, mida teised elusolendid teevad. Hiirtel on jama ja näiteks ussikestel. Jänesed, nugised ja muu karvane rahvas läheb vee eest ära. Ujutusala kallasteks on raba ja loomad lähevad rappa. Kährikkoer on selline, kes ei oska ära minna. Kükitab puuriida otsas.

Ikka vaatad ja arvestad riske, jälgid ilmaprognoose iga tund, et näha, kui kõrgeks veetase tõuseb ja kui kõrgeks veel võib minna. Niimoodi oledki valmis.