Teadupärast oli eelmise sajandi 70-ndatel veel tavaline asi, et vesikloseti asemel oli kas õuenurgas või eeskojas kuivkemmerg.
Ja tavaline oli, et seda tuli aegajalt ka tühjendada. Londiga sibiauto asemel olid abiks käteramm ja villkopp.

VILLKOPP oligi riistapuu, mida selleks tarvitati.
Ja iga pere meisterdas vajaliku abivahendi ise.
Umbes 1,5-meetrise puust varre külge kinnitati meil 2-3 liitrine plekist purk,
mille sees olid algselt olnud poest ostetud marineeritud kurgid või paks moos (povidlo).
Ja nii tiritigi “aromaatsed” kopatäied, kallati ämbrisse ja tassiti aeda, viljapuude alla kangiga rammitud aukudesse. Ja õunapuud tänasid villkopa-meest hea saagiga!

kahjuks pole hetkel fotot lisada, võib-olla hiljem…